Nulltüsiniku energiaallikana on vesiniku energia pälvinud kogu maailmas tähelepanu. Praegu seisab vesiniku energia industrialiseerimine silmitsi paljude peamiste probleemidega, eriti suuremahuliste, odavate tootmis- ja pikamaavedude tehnoloogiatega, mis on olnud kitsaskohaprobleemid vesiniku energia kasutamise protsessis.
 
Võrreldes kõrgsurvega gaasilise ladustamise ja vesiniku toiterežiimiga, on madala temperatuuriga vedeliku ladustamisel ja tarnerežiimis eelised kõrge vesiniku säilitamise osakaal (kõrge vesiniku kandetihedus), madala transpordikulu, kõrge aurustumise puhtus, madal ladustamis- ja transpordirõhk. ja suur ohutus, mis suudab tõhusalt kontrollida ulatuslikke kulusid ega hõlma transpordiprotsessis keerulisi ohtlikke tegureid. Lisaks on vedela vesiniku eelised tootmisel, ladustamisel ja transpordil sobivamad vesiniku energia suuremahuliseks ja kaubanduslikuks pakkumiseks. Vahepeal lükatakse vesinikuenergia lõpptööstuse kiire arenguga ka vedela vesiniku nõudlus tahapoole.
 
Vedel vesinik on vesiniku säilitamiseks kõige tõhusam viis, kuid vedela vesiniku hankimise protsessil on kõrge tehniline lävi ning vedela vesiniku suures tootmisel tuleb arvestada selle energiatarbimise ja tõhususega.
 
Praegu ulatub ülemaailmne vedela vesiniku tootmisvõimsus 485t/d. Vedela vesiniku, vesiniku vedeldamise tehnoloogia valmistamine on mitmel kujul ja seda saab laienemisprotsesside ja soojusvahetusprotsesside osas laias laastus klassifitseerida või kombineerida. Praegu saab vesiniku levinumate likööritamisprotsesse jagada lihtsaks Linde-Hampsoni protsessiks, mis kasutab drosselri laienemiseks Joule-Thompsoni efekti (JT efekt), ja adiabaatilist laienemisprotsessi, mis ühendab jahutuse turbiini laiendajaga. Tegelikus tootmisprotsessis saab vastavalt vedela vesiniku väljundile jagada adiabaatilise laienemismeetodi vastupidiseks Braytoni meetodiks, mis kasutab heeliumit, et tekitada madal temperatuur laienemiseks ja jahutamiseks, ning seejärel jahutab kõrgsurve gaasiline vesinik vedelaks oleku- ja Claude meetod, mis jahutab vesinikku adiabaatilise laienemise kaudu.
 
Vedela vesiniku tootmise kuluanalüüs arvestab peamiselt tsiviilvedeliku vesiniktehnoloogia ulatust ja majandust. Vedela vesiniku tootmiskuludes võtab vesiniku allika maksumus kõige rohkem (58%), millele järgneb vedeldamissüsteemi terviklik energiatarbimiskulud (20%), moodustades 78%vedela vesiniku kogumaksumusest. Nende kahe kulude hulgas on domineeriv mõju vesinikuallika ja elektrihinna tüüp, kus leidub vedeldamisettevõte. Vesiniku allika tüüp on seotud ka elektrihinnaga. Kui maalilistes uutes energiatootmispiirkondades, näiteks kolme põhjapoolsesse piirkonda, kus suured tuule elektrijaamad ja fotogalvaanilised elektrijaamad on koondunud või merel, on ehitatud elektrüütiline vesiniku tootmisettevõte ja vedeldamistehas koos elektrijaamaga. Elektrit saab kasutada vee vesiniku tootmiseks ja vedeldamiseks ning vedela vesiniku tootmiskulusid saab vähendada 3,50 dollarini /kg. Samal ajal võib see vähendada suuremahulise tuuleenergia ruudustiku ühenduse mõju toitesüsteemi tipptasemele.
 
HL krüogeensed seadmed
1992. aastal asutatud HL -krüogeensed seadmed on HL Cryogeense Equipment Company Cryogeense Equipment Co., Ltd, bränd. HL -krüogeensed seadmed on pühendunud kõrge vaakumiga isoleeritud krüogeense torustiku ja sellega seotud tugiseadmete kavandamisele ja tootmisele, et rahuldada klientide erinevaid vajadusi. Vaakum isoleeritud toru ja painduv voolik on konstrueeritud kõrge vaakumi ja mitmekihilise mitme ekraaniga spetsiaalse isoleeritud materjalides ning läbib rida äärmiselt rangeid tehnilisi ravimeid ja kõrge vaakumravi, mida kasutatakse vedela hapniku, vedela lämmastiku ülekandmiseks , vedel argoon, vedel vesinik, vedel heelium, veeldatud etüleengaasi jala ja veeldatud loodusega gaas.