Nulltüsiniku energiaallikana on vesiniku energia pälvinud kogu maailmas tähelepanu. Praegu seisab vesiniku energia industrialiseerimine silmitsi paljude peamiste probleemidega, eriti suuremahuliste, odavate tootmis- ja pikamaavedude tehnoloogiatega, mis on olnud kitsaskoha probleemid vesiniku energia kasutamise protsessis.
 
Võrreldes kõrgsurvega gaasilise ladustamis- ja vesinikuvarustuse režiimiga on madala temperatuuriga vedeliku ladustamis- ja tarnerežiimis eelised kõrge vesiniku säilitamise osakaal (kõrge vesiniku kandetihedus), madala transpordikulu, kõrge aurustuspurst, madala ladustamis- ja transpordirõhk ning kõrge ohutuse ja kõrge ohutuskulu ning see ei hõlma kontakterite tegureid transpordiprotsessis. Lisaks on vedela vesiniku eelised tootmisel, ladustamisel ja transpordil sobivamad vesiniku energia suuremahuliseks ja kaubanduslikuks pakkumiseks. Vahepeal lükatakse vesinikuenergia lõpptööstuse kiire arenguga ka vedela vesiniku nõudlus tahapoole.
 
Vedel vesinik on vesiniku säilitamiseks kõige tõhusam viis, kuid vedela vesiniku hankimise protsessil on kõrge tehniline lävi ning vedela vesiniku suures tootmisel tuleb arvestada selle energiatarbimise ja tõhususega.
 
Praegu ulatub ülemaailmne vedela vesiniku tootmisvõimsus 485t/d. Vedela vesiniku, vesiniku vedeldamise tehnoloogia valmistamine on mitmel kujul ja seda saab laienemisprotsesside ja soojusvahetusprotsesside osas laias laastus klassifitseerida või kombineerida. Praegu saab vesiniku levinumate likööritamisprotsesse jagada lihtsaks Linde-Hampsoni protsessiks, mis kasutab drosselri laienemiseks Joule-Thompsoni efekti (JT efekt), ja adiabaatilist laienemisprotsessi, mis ühendab jahutuse turbiini laiendajaga. Tegelikus tootmisprotsessis saab vastavalt vedela vesiniku väljundile jagada adiabaatilise laienemismeetodi vastupidiseks Braytoni meetodiks, mis kasutab heeliumina, et tekitada madal temperatuur laienemiseks ja jahutamiseks, ning seejärel jahutab kõrgsurve gaasilise vesiniku vedela olekule ja jahutab vesinikku adiabaatilise laienemise kaudu.
 
Vedela vesiniku tootmise kuluanalüüs arvestab peamiselt tsiviilvedeliku vesiniktehnoloogia ulatust ja majandust. Vedela vesiniku tootmiskuludes võtab vesiniku allika maksumus kõige rohkem (58%), millele järgneb vedeldamissüsteemi terviklik energiatarbimiskulud (20%), moodustades 78%vedela vesiniku kogumaksumusest. Nende kahe kulude hulgas on domineeriv mõju vesinikuallika ja elektrihinna tüüp, kus leidub vedeldamisettevõte. Vesiniku allika tüüp on seotud ka elektrihinnaga. Kui maalilistes uutes energiatootmispiirkondades, näiteks kolme põhjapoolsetes piirkondades, kus suured tuuleenergiajaamad ja fotogalvaanilised elektrijaamad koonduvad või merel, on ehitatud elektrüütiline vesinikutootmisettevõte ja vedeldamisettevõte ja vedeldamisettevõte, näiteks suured tuuleelektrijaamad ja fotogalvaanilised elektrijaamad, saab madala hinnaga elektrit kasutada veevesinõude tootmiseks ja vedelate tootmiskuludeks ja vedelate hüdrogeenide tootmiseks. Samal ajal võib see vähendada suuremahulise tuuleenergia ruudustiku ühenduse mõju toitesüsteemi tipptasemele.
 
HL krüogeensed seadmed
1992. aastal asutatud HL -krüogeensed seadmed on HL Cryogeense Equipment Company Cryogeense Equipment Co., Ltd, bränd. HL -krüogeensed seadmed on pühendunud kõrge vaakumiga isoleeritud krüogeense torustiku ja sellega seotud tugiseadmete kavandamisele ja tootmisele, et rahuldada klientide erinevaid vajadusi. Vaakum isoleeritud toru ja painduv voolik on ehitatud kõrge vaakumi ja mitmekihilise mitme ekraaniga spetsiaalsete isoleeritud materjalidega ning läbib mitmeid äärmiselt rangeid tehnilisi töötlemisi ja kõrge vaakumravi, mida kasutatakse vedela hapniku, vedela lämmastiku, vedela argooni, vedela vesdik, vedela heelikagaasi ja vedelikuga.