Nullsüsinikulise energiaallikana on vesinikenergia pälvinud kogu maailmas tähelepanu. Praegu seisab vesinikenergia industrialiseerimine silmitsi paljude oluliste probleemidega, eriti suuremahulise ja odava tootmise ning pikamaatranspordi tehnoloogiatega, mis on olnud vesinikenergia rakendamise protsessi kitsaskohtadeks.
 
Võrreldes kõrgsurve gaasilise ladustamise ja vesinikuga varustamise režiimiga on madalal temperatuuril vedelal ladustamise ja varustamise režiimil eelised kõrge vesiniku ladustamise osakaal (kõrge vesiniku kandevõime), madalad transpordikulud, kõrge aurustumispuhtus, madal ladustamis- ja transpordirõhk ning kõrge ohutus, mis võimaldab tõhusalt kontrollida üldkulusid ja ei hõlma transpordiprotsessis keerulisi ohtlikke tegureid. Lisaks on vedela vesiniku eelised tootmises, ladustamises ja transpordis sobivamad vesinikuenergia laiaulatuslikuks ja kaubanduslikuks tarnimiseks. Samal ajal väheneb vesinikuenergia terminalirakenduste tööstuse kiire arenguga ka vedela vesiniku nõudlus.
 
Vedel vesinik on vesiniku säilitamise kõige tõhusam viis, kuid vedela vesiniku saamise protsessil on kõrge tehniline lävi ning vedela vesiniku suuremahulisel tootmisel tuleb arvestada selle energiatarbimist ja efektiivsust.
 
Praegu ulatub ülemaailmne vedela vesiniku tootmisvõimsus 485 t/d. Vedela vesiniku valmistamine, vesiniku veeldamise tehnoloogia, esineb mitmel kujul ja seda saab laias laastus liigitada või kombineerida paisumisprotsesside ja soojusvahetusprotsesside järgi. Praegu saab levinumad vesiniku veeldamise protsessid jagada lihtsaks Linde-Hampsoni protsessiks, mis kasutab paisumise piiramiseks Joule-Thompsoni efekti (JT-efekti), ja adiabaatiliseks paisumisprotsessiks, mis ühendab jahutamise turbiinpaisumisega. Tegelikus tootmisprotsessis saab adiabaatilise paisumise meetodi vastavalt vedela vesiniku väljundile jagada pöörd-Braytoni meetodiks, mis kasutab heeliumi keskkonnana madala temperatuuri tekitamiseks paisumiseks ja jahutamiseks ning seejärel jahutab kõrgsurve gaasilise vesiniku vedelasse olekusse, ja Claude'i meetodiks, mis jahutab vesinikku adiabaatilise paisumise teel.
 
Vedela vesiniku tootmise kuluanalüüs arvestab peamiselt tsiviilotstarbelise vedela vesiniku tehnoloogia ulatust ja ökonoomsust. Vedela vesiniku tootmiskuludes moodustab suurima osa vesinikuallika maksumus (58%), millele järgneb veeldamissüsteemi energiatarbimise kogukulu (20%), moodustades 78% vedela vesiniku kogumaksumusest. Nende kahe kulu hulgas on domineerivaks mõjutajaks vesinikuallika tüüp ja elektrienergia hind veeldamisjaama asukoha kohas. Vesinikuallika tüüp on samuti seotud elektrienergia hinnaga. Kui elektrolüütilise vesiniku tootmisjaam ja veeldamisjaam ehitatakse koos elektrijaama kõrvale maalilistesse uutesse energiatootmispiirkondadesse, näiteks kolme põhjapoolsesse piirkonda, kuhu on koondunud suured tuuleelektrijaamad ja fotogalvaanilised elektrijaamad, või merre, saab odavat elektrit kasutada vee vesiniku elektrolüüsiks ja veeldamiseks ning vedela vesiniku tootmiskulusid saab vähendada 3,50 dollarini/kg. Samal ajal saab vähendada suuremahulise tuuleenergiavõrgu ühendamise mõju elektrisüsteemi tippvõimsusele.
 
HL krüogeensed seadmed
HL Cryogenic Equipment asutati 1992. aastal ja on HL Cryogenic Equipment Company Cryogenic Equipment Co., Ltd.-ga seotud kaubamärk. HL Cryogenic Equipment on pühendunud kõrgvaakumisolatsiooniga krüogeensete torustike ja nendega seotud tugiseadmete projekteerimisele ja tootmisele, et rahuldada klientide erinevaid vajadusi. Vaakumisolatsiooniga torud ja painduvad voolikud on valmistatud kõrgvaakumis ja mitmekihilistest mitmesõelalistest spetsiaalsetest isoleeritud materjalidest ning läbivad rea äärmiselt rangeid tehnilisi töötlusi ja kõrgvaakumtöötlust, mida kasutatakse vedela hapniku, vedela lämmastiku, vedela argooni, vedela vesiniku, vedela heeliumi, veeldatud etüleengaasi (LEG) ja veeldatud maagaasi (LNG) ülekandmiseks.