Süsinikuvaba energiaallikana on vesinikuenergia pälvinud kogu maailmas tähelepanu. Praegu seisab vesinikuenergia industrialiseerimine silmitsi paljude peamiste probleemidega, eriti suuremahuliste, odavate tootmis- ja pikamaatransporditehnoloogiatega, mis on olnud vesinikuenergia kasutamise protsessi kitsaskohaks.
 
Võrreldes gaasilise kõrgsurve säilitamise ja vesiniku etteande režiimiga on madala temperatuuriga vedeliku säilitamise ja etteande režiimi eelised: kõrge vesiniku säilitamise osakaal (kõrge vesiniku kande tihedus), madalad transpordikulud, kõrge aurustumispuhtus, madal ladustamis- ja transpordirõhk. ja kõrge ohutus, mis võimaldab tõhusalt kontrollida kõikehõlmavaid kulusid ja ei hõlma transpordiprotsessi keerulisi ohtlikke tegureid. Lisaks on vedela vesiniku eelised tootmisel, ladustamisel ja transportimisel sobivamad vesinikuenergia suuremahuliseks ja kaubanduslikuks tarnimiseks. Vahepeal, vesinikuenergia terminalirakenduste tööstuse kiire arenguga, väheneb ka nõudlus vedela vesiniku järele.
 
Vedel vesinik on kõige tõhusam viis vesiniku salvestamiseks, kuid vedela vesiniku saamise protsess on kõrge tehnilise lävega ning vedela vesiniku suuremahulisel tootmisel tuleb arvestada selle energiakulu ja efektiivsusega.
 
Praegu ulatub ülemaailmne vedela vesiniku tootmisvõimsus 485 tonnini päevas. Vedela vesiniku valmistamine, vesiniku veeldamise tehnoloogia, on mitmel kujul ja seda saab jämedalt klassifitseerida või kombineerida paisumisprotsesside ja soojusvahetusprotsesside järgi. Praegu saab tavalised vesiniku veeldamise protsessid jagada lihtsaks Linde-Hampsoni protsessiks, mis kasutab Joule-Thompsoni efekti (JT-efekt) drosselklapi paisutamiseks, ja adiabaatiliseks paisumisprotsessiks, mis ühendab jahutamise turbiini laiendajaga. Tegelikus tootmisprotsessis võib vedela vesiniku väljundi järgi adiabaatilise paisumise meetodi jagada pöörd-Braytoni meetodiks, mis kasutab paisutamiseks ja jahutamiseks madala temperatuuri tekitamiseks heeliumi ning seejärel jahutab kõrgsurvega gaasilise vesiniku vedelikuks. olek ja Claude'i meetod, mis jahutab vesinikku läbi adiabaatilise paisumise.
 
Vedelvesiniku tootmise kulude analüüs võtab peamiselt arvesse tsiviilotstarbelise vedela vesiniku tehnoloogia ulatust ja ökonoomsust. Vedela vesiniku tootmiskuludes moodustab suurima osa vesiniku allika maksumus (58%), millele järgneb veeldamissüsteemi energiatarbimise terviklik maksumus (20%), mis moodustab 78% vedela vesiniku kogumaksumusest. Nende kahe kulu hulgas on domineeriv mõju vesinikuallika tüübil ja elektrihinnal, kus veeldusjaam asub. Ka vesinikuallika tüüp on seotud elektrihinnaga. Kui elektrijaama kõrvale rajatakse elektrolüütilise vesiniku tootmisjaam ja veeldamistehas kombineeritult looduskaunitesse uutesse energiat tootvatesse piirkondadesse, nagu kolm põhjapiirkonda, kuhu on koondunud suured tuuleelektrijaamad ja fotogalvaanilised elektrijaamad või merel, on madalad kulud. elektrit saab kasutada vee vesiniku tootmiseks ja veeldamiseks elektrolüüsiks ning vedela vesiniku tootmiskulusid saab vähendada 3,50 dollarini/kg. Samal ajal võib see vähendada laiaulatusliku tuuleenergia võrguühenduse mõju elektrisüsteemi tippvõimsusele.
 
HL krüogeensed seadmed
HL Cryogenic Equipment, mis asutati 1992. aastal, on bränd, mis on seotud ettevõttega HL Cryogenic Equipment Company Cryogenic Equipment Co., Ltd. HL Cryogenic Equipment on pühendunud kõrge vaakumiga isoleeritud krüogeense torustiku ja sellega seotud tugiseadmete projekteerimisele ja valmistamisele, et rahuldada klientide erinevaid vajadusi. Vaakumisolatsiooniga toru ja painduv voolik on valmistatud kõrgvaakumist ja mitmekihilisest mitme ekraaniga spetsiaalsest isolatsioonimaterjalist ning läbivad rea äärmiselt rangeid tehnilisi töötlusi ja kõrgvaakumtöötlust, mida kasutatakse vedela hapniku ja vedela lämmastiku ülekandmiseks. , vedel argoon, vedel vesinik, vedel heelium, veeldatud etüleengaas LEG ja veeldatud loodusgaas LNG.